Tänud siis ikka veel selle seansi eest!
Ma suht hilise taipamisega, aga nii ta on, et alles pisut hilem võin märgata, mis ja kuidas on mõjunud. See oli hea, kui pointisid mu hüppeliigeseid, põlvi ja puusi - need on just need kohad, mis viimasel ajal esiplaanile on tõusnud. Ei saa veel siiani päris aru, et "hüpet" polegi vaja sooritada ega kiiresti edasi liikuda või tulevikule mõelda. Tean, aga ei oska lahti lasta. Õhtul oli põlv, mis justkui ei taha õigesse asendisse minna, küll täitsa okei. Ka uni oli selles mõttes mõnus, et vahepeal ärgates tundus padi ülipehmena :) Väga mõnus.
Aga jah, mul mingi pusa, mida ma veel lahti lasta pole suutnud :) Kohe-kohe olen taipamas justkui. Activ8 tundub, et mõjub, või siis kõik kokku - koristan siin vahetpidamata ja väsimatult - just algas puhkus, maailm nähtud ja puhand olen küll juba. Nüüd vaja vanast saastast lahti saada :)
Väga hea oli, et Anu mulle mu tõrkeset rääkis, tajun seda ka ise väga hästi. Ehk see aitab ka millelgi sulada...

Tänud! Ikka tänud!
.....................................................................

Peagi nädal möödas kogu suurejoonelisest üritusest, mille eest veelkord Teile kõigile suur tänu!
Mis siis minuga seal toimus. (Noh, katus sõitis muidugi kohe, lihtsalt üleüldine suur mõnu!) Pingutasin oma Kohaloleku seisundiga üle, sest korralikult lõdvestuda
õnnestus mul vist alles veerand tundi pärast algust, aga selle eest siis sain kogu protseduurist mõnuga osa.
Väga lahe, et samal seansil panevad erinevad tegijad käe külge (ka sõna otseses mõttes!), korraga väga palju illusoorset informatsiooni võrreldavalt nautida...Esmalt hakkas keha lihtsalt kuumama, seejärel tundsin, kuidas tekkis imeväike palavik, põsed õhkasid ja kogu keha oli väga elav, st väga jälgitav. Kihelemine, laienemine, voogamine, hõljumine - kogu aeg oli tunne nagu alustaks lendu. Eriti teravalt tekkis ühtäkki Anu valguskeele vahenduse ajal valu konkreetsesse punkti seljal, oli jälgitav mingi perioodi ja siis kadus. Ja vahelduvalt läbi kõikide keskuste surin-ümberhäälestus.
Pildimaterjal koosnes mägedes hõljumisest ja veealusest ujumisest. Seansi lõpupoole oli ühtäkki väga tugev janutunne, siis märkasin ka üllatuslikult, et mu mõlemad käed on küünarvartest saadik väga rasked, ise imestasin, et kuidas ma neid nüüd kasutama hakkan. Lõpuks nagu ikka: täielik pidu- ja väetunne!

Ja olin nii segi, et kuigi tahtsin Teiega lobisema jääda, hakkasin autopiloodile alludes koju sõitma, ehh...

Kalli, Päikest ja Väge!
.......................................................................

Kvantlaine, muutumise ja ravilained: osalesin selles protsessis esimest korda ja minu eredamad hetked olid sellised: läksin üsna kiiresti iseenda sisse ja asusin kõhtu lahti lõikama, asetasin elundid omadele kohtadele, üsna üksteise lähedale, saatsin neile läbi sõrmede veel armastust ja tõmbasin tiheda tõmblukuga kinni, nii et nahk oli kui tupp minu ümber-pingul. Nii tegin ka jalgadega-tõmbasin lukud uude kanalisse ja saatsin lihastele ja luudele armastust. Üsna pea tuli Anu ja laulis mulle midagi valguse keeles, kui ta kaugenes teiste juurde, kuulsin ikka veel heli resonantsi ja vajusin õndsusesse, milles olin tund või ka rohkem.
Ühel hetkel tundsin käsi oma südametsakra peale panduna ja esimene mõte oli-miks käed kuumaks ei lähe? Miks käed kuumaks ei lähe? Kui aga käed ära võeti, läks koht soojaks ja imeline soojus valgus üle kogu keha ja kergem oli ka hingata. Ei teadnud, kes oli "tegija" ja vaatasin selja taha-Ainar ja imeline naeratus valgus ka suule-see kestis kuni seansi lõpuni ja lausa koduni-olin midagi sisemiselt teada saanud.
Tagasiside ajal ütles Anu, et naeratus mu näol oli nii rahulolev ja magus.

Ainar-muutused minus ei tahtnud ega tahtnud toimuda, kuid lõpuks siiski toimusid-siis siit ilmselt ka soojuselsine minu sees. Koduteel autoga sõites, tulid mingid pisted veel südemesse, otsekui järellainetus peale suurt tormi...
Kallistan ja tänan teid veelkord, kohtumiseni!

.........................................................................

14.06.2009.Tallinn. Osales 19 inimest.

Tere,

Nüüdseks on möödas juba mitu päeva ja olen ka võimeline nüüd vist omi tundeid, tundmusi ja nägemusi kirja panema.
Kuigi tänaseks olen veel lainetamas, mis on tõeliselt üllatav.

Kõige huvitavam oli see, et kogu seansi ajal ei olnud mingeid emotsioone, oleksin olnud nagu null punktis - lihtsas olemises. Tunded tulid hiljem, kui olin tagasi reaalis.

Oli küll füüsilisi tundmusi, kui algselt oli väga soe ja isegi kuum, siis seansi keskel see muutus ning lõpetasin hammaste plagisedes ja külmast värisedes.
Erinevate inimeste tegemised tõid ka erinevaid tundmusi - nagu oleks miskit mu seest väljakistud, mille tagajärgel oli parem alaselg ja neerupealsed krampis ja oli kohutav valu. Aga see oli vaid mõne aja, siis tabasin end jälgimas miskit kuuma juga endas, mis liikus millimeeter haaval sabakondist ülessepoole. Veidi hiljem tundsin, et pea hakkab kuidagi imelikult valutama , see oli veidi migreeni moodi valu, kus südagi kippus pahaks minema. Varbad tõmbusid külmaks ja käed muutusid tuimaks, parem käsi oleks nagu täiega surnud olnud. See olek pani mõtlema, et mis veel võib nüüd veel juhtuda. Samas oli kummaline, et ei tekkinud üldse mingeid tundeid - ei hirmu ega ärrituvust isegi mitte rahulolu tunnet. Mittekui miskit. Kui see kuum juga jõudis rindkeresse, hakkasid tekkima väikesed spasmid, mis raputasid keha päris tugevasti- tekkisid köhahood, nagu oleksin tahtud vabaned millestki, mis istus sügavalt mul rinnus. Vaimusilmas nägin end isegi oksendamas.

Äkki tabasin end mõttelt, et karjun ja hüüan appi. Palun, et keegi taoks ometi selle kivikamaka puruks või lahustaks selle, mis mul rinnus nii tugevasti surub ja ei lase olla. Satun lausa paanikasse, et keegi ei tule minu juurde ja miskit ei tee. Samas tekivad jällegi spasmid nagu väikesed orgasmid ja seda siis ainult ülakehas- rinnus, seljas, turjal. Silme ette kerkib kosk, mille vesi sillerdab oma karguses ja puhtuses, astun vette ja lasen veel end puhastada. Tunnen end kargelt ja külmalt, samas aga kõigest puhtalt.
Anu istubki minu kõrval ja "töö" hakkab pihta. Näen, et pean tema abiga saama mingid köied sõlmitud. Need on igavesti suured ja vägevad sölmed ja mitte tavaliselt seotud. Kivistunud osa hakkab lahustuma või lagunema, sellest ma aru ei saa, kuid ta kaob ja see ongi tähtis. Mingid väikesed osakesed saavad jälle üheks terveks- avastan, et mul on jälle SÜDA. :) Mõtlen, et kas ikka see on õige mida näen ja mõtlen- SÜDA. Täiesti punane ja tuksumas. Kus see siis enne oli? Killustunud arvatavasti.
Hmmm , üllatus, üllatus. Olin sellest täiega hämmingus ja pole tänasenigi sellest vaatepildist veel üle saanud. Aegajalt vaatan ikka, kas ta, minu "generaator" on ikka alles. JAH; ON ! :)

Täna on neljapäev ja tunne on ikka veel kummaline - lainetan siiani , keha tunneb end ikka veel nagu peksasaanud või nagu peale väga rasket füüsilist tööd. Kõik kohad on valusad ja lihased haiged. Hing ja vaim aga on erksad ja selle üle olen äärmiselt õnnelik. Kerge olla.

Vat selline lugu siis lühidalt peale kvantlaineid :)

Tänan südamlikult kõiki, kes sellega tegelesid ja kes osalesid, sest kõigil oli selles oma osa.

Kuna olek on lainetav, siis ei teagi ise millne see tekst tuli, kas mõistev? Tegelt vahet pole, peaasi, et ise tean mida tunnen ja milliseid emotsioone see nüüd tekitab. Igatahes olen õnnelik.
Ainus asi mille vastu olen on aeg, seda ju ei ole, kuidas me siis saame ja peame kella järgi tegutsema ja elama?????? See tuleks nüüd küll ära keelata :D:D:D

Armastust ja valgust Teie südametesse.

.......................................................

Aja suhtelisus tuli selgelt esile.
Kaks tundi möödus nagu viiv, seda oli esilagu raske uskuda.

Füüsiliselt tundsin kogu aeg südames torkeid, püüdsin end häälestada sellele,
et juhin tervendavat energiat südamesse, kuid nali naljaks: seda ei suutnud kuid
suutsin oma näost kortse siluda!

Mõtted tormasid läbisegi peas.
Ei suutnud neid ei peatada ega millelgi peatuda.

Pisarad voolasid .
Mul ei olnud kurbust ega enesehaletsust, pisarad lihtsalt tulid ja voolates tõid
nagu puhastust.

Tekkis erinevaid kujutlused ja kujundid.
Enamus neist tulid, kadusid ja unustasin. Kaks jäid meelde:

1.. Olin suur hall veeloom, suurte uimedega ja sabaga, pea oli ümar ja tömp,
kahtlesin kas olen kala või midagi muud, kuid lõpuks leidsin, et siiski kala ning
ujusin mitte vabas vees vaid kuskil suures akvaariumis
2.. Nägin selgesti end matil horisontaalselt lamamas ja selle keha kohal seisis
õhus teine minu keha.See nägemus tuli rohkem kui üks kord.

Taustamuusika mõjutas.
Kuulasin korduvaid rütme ja analüüsisin neid - palve tundus kõige lühem,
südamelöögid järgmised pikkuselt ja siis kolmas, mis oli kõige intensiivsem, mõtlesin, et nüüd järgneb see ja siis teine...Kuigi mõte tundus nii selge ,oli kõige tähtsam siiski nende mõju, mida ei oska sõnadega väljendada, kuid keha tundis midagi head.

"Nõidade" juuresolekut veidi tajusin.
Kahtlen, kas ma kõiki nende tulekut ja olekut tajusin, sest silmi avades olid nad mujal. Aga küllap olin teatud hetkedel hoopis ise mujal. Nagu Anu on minu meelest ingel, siis loodan, et ka need teised, kes jaksasid oma kaitsvad tiivad laotada üle meie.

Tänan väga! Sellist kogemust pole mul enne elus olnud. See oli vaimustav!!! Milline
õnn, et olen teiega kokku saanud.

..............................................................

Tere kallid Anu ja Ainar ja kõik imelised tegijad!
Olen rahul, aeg möödus lennates, pool teadvel oleku ja ära kadumisega vaheldumisi...
Tunne on hea ja inimesed ümberringi pehmed, selline mullivanni tunne ja siidiselt õrn olemine valdab mind. Olen hästi kerge ja pehme.
Kassil on täna hommikust peale mulle pidevalt midagi jutustada ja sedamoodi kõhu alt sügada pole ta ennast küll varem lasknud, täies pikkuses kõht ülespidi ja pea mugavalt ühe käe peale toetudes ja sellise nurrmootoriga......
Selline üritus on väga ok, kord kuus ennast korrastada, lõõgastuda ja nii palju erinevaid tehnikaid enda peal kogeda ja endast läbi lasta, osalen ka edaspidi.
Peale seanssi, võiks nati tehtut, nähtut, kogetut omavahel jagada ja tegijatelt nende tehnikatest ja seansist aimu saada.
Näiteks sain kuulda et emotsioonid ju kasutamiseks, vaja välja lasta ja viha energiat endas mitte hoida(maksa teema).
Ma kõike seda tean ja teen ju aastaid ja ei osanud kahtlustadagi, et niimoodi märkamatult ennast ära petta lasen, seda oli väga hea teadvustada. Loome oma mõtetega ju igal hetkel ise-enda reaalsust, nüüd tean olla veelgi valvsam iga mõtte ja tunde osas. Järjest rohkem tunnen, et olen voolamises ja kõik laabub iseenesest ja
suurepäraselt, just nii nagu olen unistanud...
Kallistan Teid Kõiki Kõvasti,

.......................................................................

29.06.2008.Tallinn. Osales 30 inimest.

Jah, täiesti seletamatult lummav energia!
Kogu protsess oli võimas ja eriline, kogedes oma kehas toimuvat tuli mitmel korral mõttesse - see ei ole võimalik!!!! Nii imeline olemine... kogemine - eriline...

Seansi lõppedes olen kui udus- mis toimub!?
Kuidas küll kirjeldada kõike, mis toimus- ega kõike ju ei mäleta tänu protsessi intensiivsusele. Minu jaoks käivad protsessid sageli koos pisaratega - nii ka seekord - haaratuna tänutundest, mõeldes emakesele-maale, loojale, kõigile, kõigile.... teadvustamine ja tänu lihtsalt selle eest, et on antud võimalus olla siin ja praegu. Tänu selle eest, et mulle on antud võimalus sündida ja elades just siin - Eestimaal, ja tänu selle eest et on võimalus kogeda just seda, mida ma kogen. Võtsin seansile kaasa taotluse - vabaneda kõigist piiravatest, takistavatest uskumustest.
Mind viidi rännakule, mis näitas, et kõik on võimalik - avarama teadvuse ja paralleelse elu mõttes meiega koos. Rännak ise oli väga kirev - rohkem mäletan tunnet kui detaile.
Olin mägedes, kus näidati erilisi koopaid. Siis nägin kuju - kes öeldi olevat lemuurlane -- ma ei tea, kas ma mõtlesin selle ise sel hetkel välja - aga nii see mulle pilti tuli. Samuti sain hetkeks heita pilgu ülevalt iseendale - kolmnurk, mille ühes pooles olin oma töö-ja tegemistega nii nagu seda hetkel olen (see pool oli tume) ja teises pooles, mis oli täis heledust, oli midagi muud --- need kaks poolt olid justkui üheaegselt. Üldse nägin palju kolmnurki...
Toimetamised erinevates tšakrates -minus keerlevad kolmnurgad...
Tänuga olemise tajumine, võib olla ka raske - tahaks karjuda endast välja kõik mõttetu ja takistava ning olla kurb selle üle, mida ma veel ei näe.
Ja siis algab tants, meeletu, meeletu tants iseendas ja minust väljas - Tundub arusaamatu, aga tahtsin tohutult tantsida - eks mu keha tantsis lamades niipalju kui see oli võimalik-vajalik. Kogu olemus tahaks tegelikult püsti hüpata ja tantsida - oli selline tunne, et see on valguse tants/tants valgusega. Ja üks osa väljus minust tantsima- tantsisin oma tundes samas ruumis ja kõigiga kes saalis olid - tants täis valgust ja armastust...
Oli ka kohtumine imelise valgusolendiga, ta oli mu ees ja hoidis oma valguses...Kerge olemine rõõmus ja rahus - pisarad rõõmus.
Ei taha tagasi tulla - tänus ja armastuses olemises on nii hea olla. Minu jaoks oligi väljatulemine pikk ja "vaevaline" - eemalolemise tunne kestab tegelikult senini (hetkel on kell 23.15:))
Meeletu tänu, tänu, tänu kõige oleva ja ümbritseva vastu. Veel habras ja õrn, aga hoitud ja armastatud.
Vahepeale kallistan emakest maad - ülevalt kõrgustest, justkui hoides ja tervendades oma armastava embusega. Kõik on võimalik.
Tänus ja armastuses olemises!!!!!

.............................................................................................

Tere!
Mida mina kogesin - energiate liikumist, aegajalt soojuse laineid, parem jalg hakkas tõmblema "muutus närviliseks", mis enne lõppu järgi jäi. Aga mis mind isegi häiris oli kempsu vahel jooksmine. Enne algust -16.30 käisin ettenägelikult ära, kell 17.00 jooksin koos teistega veel igaks juhuks ning vaatamata sellele ma pidin veel 3 korda seansi ajal käima. Sel õhtul oli enesetunne väga hea. Järgmisel õhtul oli umbes tunniajaline imelik peavalu. Teisipäevast alates aga vaevab mind magu - ei tea muidugi seda vaevust seostada pühapäevase seansiga. Magu on mul üks probleemne koht.

................................................................................................

Tere teile ja aitähh
Seanss oli väga mõnus ja huvitav. Ma vist ei suutnud seda piisavalt nautida, kuna see mida te tegite oli nii põnev, et oli tahtmine kogu aeg silma peal hoia. Aga doosi sain kätte. Minu jaoks oli uus kogemus kuumav tunne peas mis liikus mööda keha alla poole aga enamuse ajast kogesin ma seda, mida ka siis, kui ma teen ise seansse või lasen kellelgi teisel endale teha. Olemine peale seanssi ja ka praegu on aga täiesti teine. Ma otsisin tükk aega sõna mis seda kirjeldaks. Tundub nagu kõik oleks kuidagi pehmem, valupunktid on kadunud, mõte ei jää neisse enam kinni. Ja lihtsalt väga hea on olla. Suur aitähh ja ootan juba uut seanssi.

...................................................................................................

Tänan väga selle kogemuse eest!
Minul on võrdlus individuaalse distantsseansiga umbes pool aastat tagasi. Siis oli mulje sügav.
Ühisseansil ei suutnud ma kohati lõdvestuda, ennast vabaks lasta. Segavaid asjaolusid oli minu jaoks palju.
Võib-olla ei peagi kõike tundma ega aru saama, sest oli ju erinevaid tehnikaid.
Aga mõju on tunda, sest olen selginenud, värske ja valmis kõike ettetulevat tervitama. Ka sain mõtteainet oma ühe probleemse tšakra kohta.
Tänan, ilusat suve.

......................................................................

Aitähh minugi poolt ja saadan tagasiside:
Pühapäevane õhk särises ootusest, kuid mitte pikalt. Lülitusnupp kõrgematele sagedustele saabus kohe. Jalataldadest sisenev lainevoog muutis tallad õhkavalt kuumaks. Kerkisin nagu energiapallil üha põnevamatesse kihtidesse. Värvuste ja piltide vahetumine toimus kui vaimses kinos – filter filtri asemele ja olingi sinises energiameres, siis saabus selge helelilla. Kanal siirdus ülespoole koos puhtalt helkleva kuldselt särava valgusega. Võnkesagedus muutus üha peenemaks, mis tõi kaasa rõõmu, armastuse ja pigem isegi joovastuse!
Tänulikkus jõudis rakkudesse ja DNAsse. Seda tunnet on hea vaimses mälupangas pidada.
Neli päeva hiljem ärkasin hommikul tänulikkuse pisarais. Ootamatu ja kaunis! Pühapäevane transformatsioon vajas kinnitust, et puhastumine ja tõus on pidevalt jätkuv protsess.
Ma tänan, ma tänan, ma tänan… et te olemas olete! Ma tänan võimaluse eest jõuda vaimselt kirgaste tunnetuste ja tõdemusteni! Tänan kõiki, keda olen usaldanud ja kes mind on usaldanud meie vaimse peadpööritava arengu võimalikkuses! Tänan oma vaimseid õpetajaid ja teejuhte ja muidugi oma Kõrgemat Mina, kes on rahulikult oodanud ja jälginud minu maiseid siplemisi. Muuseas on seegi distantsilt vaadates üsna lõbus :).
Tänan kõikide väljakutsete ja võimaluste eest ja Jumalikkuse puudutuste eest. Tean ja tunnen ja usun, et kõik on võimalik !

.........................................................................................................

Aitäh kõigile seansi läbiviijatele!

Seansil olles midagi erilist küll ei kogenud, aga mul polnud ka kindlaid ootusi. Seansi ajal tekkis pea- ja kaelavalu, mis püsisid seansi lõpuni. Ka järgnevatel tundidel/päevadel ei tundnud midagi mainimisväärset, kui vaid seda, et olen kuidagi stabiilsem ja rahulikum.

Aitäh ja päikest!

......................................................................................................

Mina tundsin algul sellist kiigutamist nagu võrkkiiges, siis läks keha nii raskeks, et tundus nagu vajutaksin põrandasse lohu. Mingil ajal oli tugev toimetamine vasakul pool selgroogu. Aeg möödus kiiresti, oli üllatus, et 2 tundi ongi läbi, raske oli üles tõusta, toibusin alles koduteel. Õhtul oli mul nägemisega probleeme, ka prillidega tundus väike tekst udune. Nägemine on mul ennegi ME-ga tegelemise ajal mänginud, mõnel päeval oleks võinud küsida: milleks mulle prillid, mõnel päeval jälle tundusid nad lahjad olevat. Eile valutasid liigesed, täna tundub olevat ok.
Täname teid kõiki, kaunist suve!

............................................................................................................

Kokkuvõttes jäin rahule. Taotlus oli saada rahulolevaks endaga ja olukordadega. Et otsustasin vaid tunda ja kuulda, siis ei tea ma tegelikult, mida silmade abil võis kogeda.
Kõigepealt kuulsin muusikahelisid, siis kõnet minu kohal. Tundsin rahunemist.
Ainari tegevuse aegu nägin intensiivset sügavat punast lõpmatut tausta, mille sees liikusid/pöörlesid tumepunased nagu sametised laineliste äärtega ringid. Siis mingil hetkel hakkas jahe ja üha jahedam, tegelesin mõttega, et kas oleks võimalik tuua teisest toast villane pontšo. Siis palusingi võimalust minna teise tuppa, kuna liikumine oli põhimõtteliselt lubatud.
Peale selle oli väga mõnus olla ja ühtäkki tajusin, et inimesed on tõusnud
ja tõusin ka. Kõiki mõjusid ei pruugi ju teadvustada...
Oli olemas näiteks peegeldusi isiklikult enda käitumisega seotust, et saada teadlikuks võimalikust teistele ebameeldiva tunde tekitamisest.
Jõudnud Tartusse, magasin sügavalt, olin reibas ja heatujuline.

Tänuga

...............................................................................................................

Püüan sõnadesse panna oma tundeid ja tundmusi viimasel seansil.
See oli tõeliselt võimas! Olles selles tänulikkuse väljas, toimus pidevalt midagi, aga kui sellelt foonilt toimetas keegi individuaalselt, siis .... Kõik tegijad olid väga isikupärased ja tugevad, aga minul tekkis eriti võimas koostöö Eve ja Ingaga.
Olukord on selline, et otsustasin seekord keskenduda väga maisele rahaprobleemi lahendamisele. Mis siis juhtus? Kõigepealt tuli Eve ja kiskus mul lihtsalt sisikonna seest, tundsin füüsiliselt, kuidas ma muutun õõnsaks anumaks, kuhu hakkas tasapisi raha tulema, mu kõhunõu oli peagi raha ääreni täis ja ajas ülegi. Mingil hetkel muutus see lausa raskeks. Siis tuli Inga, ma ei suutnud talle mingit märksõna öelda, saatsin vaid mõttega oma soovi. Kõigepealt kartsin, et rohkem ma siit põrandalt ei tõuse, sest tulid väga tuttavad tugevad alaseljavalud (mul alumised diskid tühjaks jooksnud), ta sõna otseses mõttes venitas mu lülisammast pikemaks ja pikemaks, kuni korraga valu kadus ja tuli igavesti vahva pilt koos tundmisega – sellest rahapajast oli sirgunud rahapuu ja see olin mina ise. Milline rõõm! Kohe asusin ma loomulikult seda rikkust jagama, kõigepealt tulid kõik mu lapsed ja sättisid ennast mõnuga ümber minu, seljaga tüve vastu, seejärel hakkasid tulema sõbrad, töökaaslased. Mina ainult natuke raputasin ennast tuule käes ja kuldseid münte aina kukkus. Keegi ei krabanud, aga kõigil oli hea...
Kuna tunnetan energiaid füüsiliselt väga tugevalt, siis igaühe eraldi töö raputas mind korralikult läbi, päris hea oli, et vahepeal ikka puhata ka sai... Kui alguses genereerisin teadlikult mõttes tänulikkust, siis seansi lõppedes olin ise üleni üks suur tänulikkus, nii et pisar tikkus silma. Olla oli mõnus ja kerge.
Aitähhhhh, aitähhhhh, aitähhhhh!