Kolmveerand raamatut on loetud. See pole selline lugemine, mida tavaliselt
teen, vaid pidevate allakriipsutamistega. Tõsi ta on, rohkem saab seda
õpikuks pidada.
Korduvalt olen tundnud äratundmisrõõmu, sest nii mõndagi olen ise elu
jooksul rakendanud ja täiesti spontaanselt. Olen ka mõned korrad "suuminud"
ning hiljem nuputanud, mis küll toimus ja mida mulle sellega näidata tahetud
on. Toimunud on see pool-meditatsioonis, peale hingamist ja algselt unes,
siis aga toibudes juba asja üle kontrollides, teadlikult. Ning toimis!
Teinud olen endast ka "fantoomi" ja saatnud sütele tunnetust saama, seda
enne esimest sütelkõndi. Tunne oli kattuv. Selge mis selge, kõik "tööriistad" on meil olemas, DNA on suur võti, tuleta vaid meelde ja rakenda!
Millega aga nõus ei taha olla, on arutlemine UFO-de üle. Oman isiklikke
kogemusi, mis on olnud vägagi positiivsed. Nendel kordadel olen tundnud suurt armastustunnet. Kohe, kui olen soovinud naaseda, on minu soov täidetud.
Kuna mulle meeldivad otsekohesed ja tehnilised lähenemised (Krayoni
kanaldused näiteks, kus räägitakse asjad n.ö peeneks), siis "Kuues meel" just seda ongi.
Sama autori raamatute tõlgetest olen edaspidigi huvitatud.

Piiritut armastust ja jätkuvat loomist soovides,