Tõele Lähemale...  

**************************************************************************

 

 

 

 

 
Tsitaadid filmist The Matrix.  
Morpheus Neo´le:    
- Mis on „reaalne“?
Kuidas sa defineerid „reaalne“?
Kui sa räägid sellest, mida sa tunned…mida sa saad nuusutada, maitsta ja näha…siis „reaalne“ on elektrisignaalide interpreteering peaaju poolt.
     

Hoolimata näilisest tahkest olekust on universum kui 3-D projektsioon, mitte rohkem tõeline kui hologramm (link). YouTube videod (link 1), (link 2).
Reaalsus pannakse kokku meie ajusignaalide poolt. Näeb meie aju, mitte meie silmad.

Teaduslik tõestus Pjotr Gariaev´i poolt. RuTube (link).

Kui me võtame aluseks, et „reaalsus“ on hologramm, siis tähendab see seda, et see nn. reaalsus on virtuaalne. Nagu arvutiprogramm. Virtuaalne maailm. Siit lähtuvalt tuleb tunnistada, et kui see meie poolt tajutav reaalsus on virtuaalne on ta ka illusoorne.

Ei ole olemas mateeriat ega ka energiat.
Ei ole olemas universumit ega ka planeet Maad.
Ei ole olemas surma ega ka sündi.
Ei ole olemas mind ega ole olemas ka sind.
Ei ole olemas karmat ega ka põhjus-tagajärg efekti.

"Ei ole olemas" tähendab seda, et nad on kõik olemas, aga sama reaalsed kui filmis, videomängus või multikas kajastatud keskkonnad. Kolmas dimensioon või mis iganes dimensioon ei erine oma olemuselt televiisorist nähtava virtuaalse keskkonnaga.

Kõik on informatsioon, andmed, koodid, virtuaalne keskkond.
Ka kõige „kõrgemad“ inglid, meistrid ja vennaskonnad, kõik 5-nda dimensiooni aštarid ja 7-nda dimensiooni plejaadlased, kõik teadaolevad dimensioonid ja paralleel- universumid- kõik see on virtuaalne mäng - info erinevatel mentaalsetel tasanditel.

Elu/Allikas/Tõde/Jumal/Ainulisus ei oma eesmärki. Elu/Allikas/Tõde/Jumal/Ainulisus on mäng. Kui laps mängib siis ta mängib, ilma eesmärgita, mõtteta, tähenduseta.

Elu vibreerib, võngub, omab sagedusi, heli, värvi ja kuju, kolle ja tonte, ingleid ja haldjaid, sõdu ja vägistamisi, armastust, rõõmu jne.

TÕDE ON MÄNG, andmesignaalide väljendus lõpututel mentaalsetel tasanditel.
     
Illusioon ehk Mõistus ehk Ego.    
     
Ikkagi on nad kõik mängu osad, ei head ega halvad. Ego, nii nagu ka Raha või Aeg on tajuv olend, virtuaalne osatäitja, informatsiooni sügavam tasand. Mõistus/Ego loob illusoorse eraldatuse tunde ja tekitab illusoorse minapildi. See on Ego roll, osatäitmine. Egot on palju sõimatud ja vihatud, kuid televiisorist nähtava tegelaskuju peale on ju mõttetu solvuda. Me oleme Egoga ühes ja samas mängus ja Ego/Mõistuse osa selles mängus on luua illusoorne keskkond, kus tunneme ennast eraldatuna Tõest ja omame minapilti.

Loodud illusioon on peaaegu lõpmatu, meeletult suur ja kompleksne. Kõikide võimalike dimensioonide ja paralleelidega, karma ja uuestisündidega, hinge arengu ja vaba tahtega, minapilti genereeritakse lõpututel tasanditel ja aegades.

Kõik meie vajadused ja loodus- ja füüsikaseadused, nagu näiteks söömine, joomine, hingamine, uni, gravitatsioon, elektro-magnetväljad, planeetide pöörlemised jne. on nagu arvutiprogrammid, mis on selle mentaalse tasandi koostisosad.
Kõik need programmid on mängu osa, paljud neist programmidest tunduvad meile limiteerivad. Seega näeb mäng ette nendest vabaneda ja muuta mängu olemus rõõmsamaks.

Iga hetk on oma olemuselt perfektne ja meie kõik oleme juba valgustunud, ülestõusnud, ärkvel, TÕES. Meid kui selliseid, kes kusagile vaimselt arenevad, ei ole ju tegelikult olemas. Aeg kui selline on selle mentaalse tasandi koostisosa ja osatäitja. Kõik mis juhtub, juhtub praegu, "meie" ainult mängime seda läbi.

Aja fraktaalsest/tsüklilisest olemusest annab hea ülevaate Gregg Bradeni viimane raamat "Fractal Time". Gregg Braden on raamatute "The Divine Matrix" ja
"The God Code" autor ja rahvusvaheliselt tuntud lektor.
     
     
Üks küsimus, mis võib kohe tekkida: kuidas ei ole olemas põhjus-tagajärge kui noaga näppu lõigates on valus ja hakkab verd jooksma?
Valus on ainult sellepärast, et meie mõistus niimoodi usub. Selline uskumine ei ole midagi muud kui üks koodijupike, mis paneb meid niimoodi tundma.

Oma olemuselt on nii nuga kui ka näpp virtuaalne, virtuaalne nuga ei saa virtuaalsele näpule viga teha. Kui samastame ennast minapildiga, saab näpul valus olema.
TEADES iga oma virtuaalse keharakuga, et valu saab tunda ainult siis kui meie mõistus niimoodi usub, ei tunne näpp valu ega hakka ka verd jooksma.

Et enamus meist ei ole suutelised kätt läbi seina panema või leviteerima, tähendab ainult seda, et meid on õpetatud nii uskuma, et meis on mingid programmid ja mõttemustrid, mis piiravad sellist tegevust.
Läbi aegade on leidunud müstikuid, kes on suutnud korda saata seletamatuid nähtusi.

Mis on siis vajalik, et ime sünniks? Suhelda informatsiooni sügavamate tasanditega. Suheldes informatsiooni sügavamate tasanditega (algmustriga), saame me muuta selle info väljendusvorme. Haige põlve info muutub terve põlve infoks.
     
Olemine.    
     
Tegelaskuju "Mõistus" osa on luua illusioon, kus on lõputul hulgal variatsioone. Üheks selliseks variatsiooniks on genereerida hirmu ja süütunnet. Hirm ja süütunne on illusiooni eluenergia. Muster mida toodetakse on – muretse homse pärast, tunne süüd eilse pärast, unusta praegune moment.

Kõik ikka mängu osa ja oma olemuselt täiuslikus täiuses.

Kui tekib küsimus, et miks selline kole mäng, kus on sõjad ja tapmised ja nälg ja genotsiid ja illuminaadid ja reptiloidid ja vägistamised ja lastepilastus?

Vastus võiks olla selline, et siinne mentaalne tasand on just selline actionfilm. Kõikide oma koleduste ja iluga. Kõikide armastuslugude ja laste naeruga. Kõikide kallistuste ja suudlustega. Imelise taime- ja loomariigiga. Lummava looduse ja kaunite päikesetõusudega.

Telekast nähtav actionfilm, kus surrakse ja tapetakse, armastatakse ja naerdakse on täpselt sama keskkond, kus meie "arvame" ennast elavat. Me oleme osatäitjad meeletult suuremas actionfilmis, kuid filmis näitlejad ei sure ja neid ka ei tapeta. Samuti ei toimu ka vaimset arengut.

Nii et üks osa sellest filmist genereerib meeletus koguses hirmu ja süütunnet. Iga viimane kui eluvaldkond baseerub neil kahel komponendil ja nende alaliikidel.
Kolm „vaala“, millega inimesi lollitatakse on tegutsemine, rääkimine ja emotsioonid.

     
     
Aktsepteeritud on inimesed, kes on pidevalt aktiivsed, kes pidevalt suhtlevad, kes annavad hinnanguid ja arvustusi.
On loodud tohutult palju variatsioone kuidas hirmu/süütunde energiat genereerida, nagu näiteks erinevad riigid, rahvused, keeled, kultuurid ja nahavärvid.

Kõikvõimalikud variatsioonid suhetes mees/naine, ema/isa/laps, sõbrad/tuttavad, ülemused/alluvad, inimene/loomad/linnud jne vahel.
Käib pidev mina-pildi loomine ja duaalsuse tootmine.

Kuidas üldse tekib hirmu ja süütunde vibratsioon ja mõttemuster.
Tekib sellest, et me loome pidevalt mina-pilti ja võtame kõiki asju, situatsioone ja sündmusi isiklikult.
On Informatsioon, see Informatsioon mängib, pidevalt ennast muutes ja muutuses olles, luues lõputul hulgal erinevaid mentaalseid keskkondi, kus osatäitjad näitlevad vastavalt käsikirjale. Midagi isiklikku selles ei ole.

Meie kõik oleme võrdselt osatäitjad, lavastajad, operaatorid, süžee kirjutajad, programmeerijad, filmi vaatajad ja andmesignaalid.
     
Teadlikkus.    
     

Absoluutselt kõik inimesed, inglid, loomad, vaimud, tondid, kuradid, jumalad jne on pidevalt, üheaegselt valgustumises.
Kusagile ei olegi jõuda, see on juba juhtunud.
Sellest lähtuvalt pole ka vaja kusagile kiirustada ega tunda muret kas „mina“ saan valgustunuks. Sa juba oled.
Trikk seisneb arusaamises, et iga hetk on perfektne. Oma olemuselt on iga mõte, sõna, tegu, situatsioon, probleem, sündmus, surm, sünd, katastroof, päikesetõus jne ainulaadne, kordumatu ja ÕIGE.

Tsitaadid filmist The Matrix.

Morpheus Neo´le:

- Kahjuks ei ole kellelegi võimalik öelda, mis Matrix on. Sa pead seda ise nägema. Kõik, mida ma pakun, on tõde. Ei midagi rohkemat.